
Eheheh kaisin mina siis eila wintersoni kuulamas, motsi et kui antakse, tuleb votta. On teine kaunis insprieeriv koneleja, peab ytlema, ja luges oma uuest raamatust juppe peris lahedas jarjekorras -- mitte nii nagu nad raamatus esinevad -- nii et tekkis kohe eriline himu yllitist lugeda. Hulk raffast oli ka kokku tuld, oma paarsada inimest ikke seal national theatre'i keskel, ja koik polnudki vihased lesbilised (noh neid OLI ikka muidugi ka), keni vanainimesi oli ka kokku tuld sinna. Onneks ta neid kohti ette ei lugenud kus nn uuspervertide baaris on labipaistvad baarimehed -- lyymikud? -- kes rahva lobustamiseks Camparit joovad ja siis on punane kenasti naha ning nendega seksides naed kogu aeg ilusti mida teed -- introvertide porno.
Esimesed 70 lehekylge uuest raamatust on vaegade vinged: Stephen Hawking meets brave new world meets america's new supermodel and simple life -- taitsa teistmoodi ja lobusalt narrateeritud, ei mingi hala et appi ma vaevlen armuvalus, a no siis armub peategelane Robo sapiensi sisse ara ja hakkab yks undamine: sa oled ju paikesepatareiga ja kiibiga ja nii ja balladiblaadiblaa. Aga no siis nad lasevad oma vastavastatud uue planeedi ohku (oops!) ja Robo sapiens peab energia kokkuhoidmiseks oma ihuliikmeid jarjest ara kruvima kuni lopuks alles jaab pea kellega nad siis love'i teevad enne surma kolmsarviku juures koopas. Vot nii. Raamatu nimi on The Stone Gods ja minajutustaja on Billy, enamasti naine, valja arvatud lihavottesaare loos kus ta on James Cooki madrus (mees). Ma pole veel paris labi lugend.
Ma olen kogu aeg moelnud, et huvitav miks tal on endast sama pilt iga raamatu tagakaanel, aga selgitus on lihtsaimast lihtsam -- ta naebki tapselt sellinevalja! Imeline saavutus: tapselt sama soeng aastast 1992! Ja hirmus pisike on ta ka-- size 6 ma arvan ja mulle olani -- nigu veike vervuke, kare kauksi kohta oeldi kunagi nii. Kare winterson -- puhud peale laheb puruks.
enivei, ma peaks ikke kirjutama nyid kus vaim viljastatud ja nii.


















