Nii, see on minu uus virtuaalne paevaraamat, peaaegu nagu Anne Frankil, aga paberit laheb vahem ja ma ei ole ka poranda all peidus, hoopis oma kola vahel. Kuidas valitakse 20 kilo kogu sellest sodist, mida 33 aasta jooksul kogutud? Jube...
Aga Dubrovnik oli hirrmus ilus ja vaga-vaga soe. Ja rohkem Euroopa kui peris Euroopa, noh kui just lennujaama pood valja arvata, kus tootas umbes seitse kassapidajat, kellest yks tegi suitsu (kassas!) ja ei saanud selle tottu raha votta, yks soi pirukat, yks raakis juttu, noh ja neil ylejaanutel ei tootanud jalle see va aparaat, mis kaarti loeb. Aga Dubrovniku tanavad on libedamast marmorist kui meie lossiporandad seest, ja paasuke peaks olema nende rahvuslind, sest mooda valjakut nad seal valjuhaalselt aina lendasid, kui temperatuur alla 40 kraadi juba langes ja enam otseselt sulgi ei korvetand.
Mati annab vast pilte ka, siis panen yles, kui oskan.
A nyyd lahen jahutan oma korbenud ihuliikmeid Keila basseinis, tont teab, millal jalle saab. Nii pruun pole ma vist elus juuli algul olnud.
Ja poleks elus arvanud, et 22 kraadi Eestis tundub kylm!
Midagi tarka peaks vist ka ytlema, aga ei tule miskit pahe.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar