Kuramuse kultuuripoliitika

Kirjutan siin arvustust ühele tähtsale (?) kirjanduskriitikakogumikule ja kiristan hambaid, sest ma ei tohi öelda, et enamik artikleid, mis ei ole korralik-klassikalise euroopa (või ka aasia) haridusega inimeste poolt kirjutet, on õudselt logiseva struktuuriga, ajavad su oma teesiga rõemsalt kihelema ja siis lämisevad hoopis miskit muud jura ning lõpuks oma püstitatud küsimust ei lahendagi, või kui lahendavad, siis on see mulli sisse nii mattunud, et mitte ei leia. Rääkimata faktivigadest jmt. Kui kritiseerid, siis ei saa muidu ju tore ajakiri järgmisel aastal raha ja selleks oleks süüdi siinkirjutaja koos naha ja karvadega muidugi isiklikult. How lovely. Ise ma sinna galeerile ronisin, aga no mitte ei taha oma nime hambutule kiidulaulule (jälle) alla kirjutada. Palun mitte valesti mõista -- ajakirjas on toredaid tekste ka ja mõned on lausa lust lugeda ning teevad targemakski. Lihtsalt kahju, et toimetajatele tegelikult ei maksta ja seetõttu käib asi ülejala põhitöö kõrvalt ning pole aega autorile artiklit tagasi saata, et kurat, tee oma struktuur korda ja ütle selgelt, mis su point on.
Rant over, loeme edasi.

Polar sunrise

Seda tahtsin ka veel öelda, et poleks elus osandu arvata, et loodusfotonäituselt peaaegu orgastilise kunstielamuse võib saada. Natural History Museumi Wildlife Photographer of the Year teeb purkisittumisele vabalt silmad ette!
http://www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/

Pildil on jääkaru tõusva polaarpäikese taustal.

If it wears pearls it will push and shove...

Tervist, saabunud on jälle iga-aastane blogikülastuskord. Inimene õpib kogu aeg midagi. Käisin mina nädalivahetusel Lonooniumis ja muidugi oli vaja teatris käia. Kaks korda, nagu ikka. Olin juba Saddlers Wellsis (kuulus balletiteater, mis meie Eduri ja Oksa kodu ja nii) kogenud, et hallide lokkidega maadamid sulle küünarnukiga ribidesse virutavad ja baarijärjekorras vahele trügivad nagu vene ohvitseriprouad, ise üleni burberryga kaetud ja upperclassi õhku täis. Midagi nii jubedat nagu Arthur Milleri "A View From the Bridge" vaatajaskond, ei olnud minu ribikondid aga veel tundnud. Eest, takka ja külje pealt, kohati oli tunne nagu mul oleks miski nähtamatu keep seljas. Kui sa neist mööda tahad saada, et oma rea keskel olevasse istmesse maanduda, siis püsti nad ju ei tõuse Aga nagu see poleks veel kõik, kui etendus läbi sai, olid reavahed paksult haägen dacsi (või kuidas iganes seda jäätisebrändi kirjutatakse) topsikuid täis. Ütlen veelkord, tegemist ei olnud teismelistega, kõrgklassi proufenid, kes pileeta eest vähemalt 60 naela välja käinud (mitte 26 nagu mina, kes need samal päeval leischester Square'i tkts boothist ostis). Minu kanaaju on sellest ikka veel stööritud. Juulius ütles, et kuna neil on elupõlved "staff" selja tagant sodi ära koristanud, siis nii käituvadki. Aga no restoranis nad ju ei viska taldrikut maha kui söök otsas, miks siis teatri punasel plüüsvaibal? Ei tea... Ma olen ju enne ka ikka teatris käind aga tavaliselt istun oma odavpiletiga kusagil kolmandal rõdul koos teiste lollide välismaalastega, kes ei tea, et peenemad inimesed oma sodi maha viskavad. Inimene õpib...
Rant over.
Aga etendus ise oli üle prahi (ja jäätisetopside). Muidu võiiks öelda, et kui hea tekst käes, mis see siis heade näitlejatega ära ei ole, kobe tükk korraldada (oeh, õudne lauseehitus). Võiks ju arvata. Pärast seda aga kui ma olin sunnitud ära kannatama Vanemuise "Kolm meest paadis" ja isegi ohter konjak ei suutnud mu pealuust väljatungivaid silmi eriti sisse imeda, sest midagi NIIIIIIIIIIIIII õudselt igavat ei oskaks vist isegi Titanicu lavastaja korraldada, siis nüüd ma üritan sellistest üldistustest hoiduda.
Itaalia immigrantide ürgne tahe oma perele hambaalust teenida, "mehine mees" olla ja lihtsalt tööd teha sest nii on elupõlved olnud, kajab eriti valusalt siinse nunnuriigi kontekstis, kus kolmandat põlve inimesed pole muud teinud kui abirahast plasmatelekaid ja nike'i tosse ostnud.
Ja Beatrice'i maailmavalu oma intsestimaia mehe ennast- ja kogu vahmiilihävitava käitumise pärast ajas vanal küünikul koguni silmanurga niiskeks.
Minu lemmikkriitik AA Gill kobises Sunday Timesis, et silda laval polnudki, mis kuradi lohakus! http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/stage/theatre/article5668009.eceMitte ei saa aru kuidas Gill ei näind, et austatud publikum ju oligi sild ja selletõttu kogu tsirkus veel eriti mõjus -- terve kari rahvast vahib tragöödiat pealt, mokk töllakil, aga teeskleb, et nende asi ei ole midagi ette võtta. Igatahes, uus etendus, tasub vaadata, katarsis saabub kindlasti.

raju ruja

proovisin, kas oskan end veel siia sisse logida ja ennäe imet, saing viiendal katsel hakkama. Igal aastal peab inimene ju midagi blokki ikka kirjutama.
Tahtsin lihtsalt öelda et Ruja-tsirkus tartus oli täitsa tore meelelahutus, kuigi ajakirjanikuhärrad-prouad afterpartyl kurjustasid, et pole süzeed ega koreograafiat ega miskit. No ega ei old jah, aga ajastu vaim ja jube head karakternäitlejad ja muidugi Rujamuss olid küll ja igatahes oli see Ben Eltoni weewillrokkyuu, milles oli lollakat süžeed nii et tapab, hoopis igav ja tobe ja pastakast kistud, kuigi queenimuss oli, eksole.
Enivei, elagu rannap ja nõka!

kare winterson

Eheheh kaisin mina siis eila wintersoni kuulamas, motsi et kui antakse, tuleb votta. On teine kaunis insprieeriv koneleja, peab ytlema, ja luges oma uuest raamatust juppe peris lahedas jarjekorras -- mitte nii nagu nad raamatus esinevad -- nii et tekkis kohe eriline himu yllitist lugeda. Hulk raffast oli ka kokku tuld, oma paarsada inimest ikke seal national theatre'i keskel, ja koik polnudki vihased lesbilised (noh neid OLI ikka muidugi ka), keni vanainimesi oli ka kokku tuld sinna. Onneks ta neid kohti ette ei lugenud kus nn uuspervertide baaris on labipaistvad baarimehed -- lyymikud? -- kes rahva lobustamiseks Camparit joovad ja siis on punane kenasti naha ning nendega seksides naed kogu aeg ilusti mida teed -- introvertide porno.

Esimesed 70 lehekylge uuest raamatust on vaegade vinged: Stephen Hawking meets brave new world meets america's new supermodel and simple life -- taitsa teistmoodi ja lobusalt narrateeritud, ei mingi hala et appi ma vaevlen armuvalus, a no siis armub peategelane Robo sapiensi sisse ara ja hakkab yks undamine: sa oled ju paikesepatareiga ja kiibiga ja nii ja balladiblaadiblaa. Aga no siis nad lasevad oma vastavastatud uue planeedi ohku (oops!) ja Robo sapiens peab energia kokkuhoidmiseks oma ihuliikmeid jarjest ara kruvima kuni lopuks alles jaab pea kellega nad siis love'i teevad enne surma kolmsarviku juures koopas. Vot nii. Raamatu nimi on The Stone Gods ja minajutustaja on Billy, enamasti naine, valja arvatud lihavottesaare loos kus ta on James Cooki madrus (mees). Ma pole veel paris labi lugend.

Ma olen kogu aeg moelnud, et huvitav miks tal on endast sama pilt iga raamatu tagakaanel, aga selgitus on lihtsaimast lihtsam -- ta naebki tapselt sellinevalja! Imeline saavutus: tapselt sama soeng aastast 1992! Ja hirmus pisike on ta ka-- size 6 ma arvan ja mulle olani -- nigu veike vervuke, kare kauksi kohta oeldi kunagi nii. Kare winterson -- puhud peale laheb puruks.

enivei, ma peaks ikke kirjutama nyid kus vaim viljastatud ja nii.

morris dancing

noh aga mina hakkasin nyid suure igavuse tottu morris dancingu tunnis kaima, see on umbes nagu kohalik kaerajaan, ainult et hirmsasti peab keppide ja taskuratikutega vehkima ka. peris naljakas oli igatahes

kylmkapp ja krediitkaart

Rskmajjvojj, raha mul ei ole et eesti minna ja nyyd suri kylmkapp ka nadala alguses ara, piim koik soe ja hapu, oakk! uus kylmkapp peaks tana tulema, "after lunch", mis tahendab muidugi ykskoik mida, istu siin kodus nyyd nigu sokk, valjas paike paistab ja isegi tuult pole. A noh, muru sain igavusest niidetud.
Jeanette Winterson raegib oma uuest raamatust esmasba 22 okt nationaalse tjaatri keskel. Noh ma motsi et laheks siis we, eriti kuna pilet on 3.50, mis isegi muule taskukohane. Aga mu kaart ei sobi neile raiskadele, kuna on deebit mitte kreedit! ytle lollakaid, tahavad krediiti aga parisraha ei taha... Inglismaa! Ehk see vaga popp ei ole ja saab niisama ka esmasba selle pileti.
karjaar on mul endiselt olematu, sinna imekursusele mind vist ikke voeti, aga veebruari lopuks alles. Yhtki paberit pole mulle aga saadetud, nii et ei tea.
Hansapangast sain tana kirja et te olete meile volgu, makske kohe ara. krt, 12 sept kirjutas mulle keski nell johanson et minu arvelduskrediidi pikendusavaldus on rahuldatud, tulgu ma lahimast hansapanga kontorist muudkui labi ja allkirjastagu. Mina siis kirjutasin vastu et siin eriti hansapanka pole, akki saaks ikke hanza.neti voi opsti teel. Nell pole siiani misket oelnud a mina olen nyid volglane. Rskmajjvojj! Klienditeeninduse tadi oli aga sobralik ja lubas uurida. Eks nais!
EESTI TAHAN! normaalsete inimeste juttu tahan raakida! mul on small talkist NII fucking korini (pardon my french), ma olen hakanud valjas kaimist valtima sest see on NII IGAV! no a muidu on tore, peike paistab ja soe on

identity fraud

Oeh, tegelt peaks ikke midagi ilusat ytlema, eriti kuna ma pole pooli toredaid asju yldse veel kirjutand, a no kohe peab ytlema, et login mina siis ennast pahaaimamatult Hanza.netti et oma arvelduskrediidilepingut pikendada (tuli kiri, et tee, muidu aegub 29 sept) ja ennae imet, minu arvelt kadunud 5 septembril 7452 krooni ja 24 senti. Mis ei ole just vahe raha mu meelest. Selgituses seisis et miski expekt.com. Vaatasin jargi, migi hasartmangusait. Faffa! Pidime just braitonisse baabekjuule minema, a mina siis oopis panka elisema ja politseisse ja muu. No ikke baabekjuule joudsin ka, a juuksed poole hallimad. Politseis oeldi, et nojah, paneme kirja, a su pank peab selle korda ajama, mis nad on siis nii nomedalt ebaturvalised...

Expekt.comi onu oli jube tubli igatahes, pyhaba ohtaks teatas mulle et on jah fraud ja makse tyhistatud, saan raha tagasi.... jess.

A tana oli mul miske "back to teaching" kursuse intervjuu ja mai tea kuidas mul laks, sest nad ju alati naeratavad ja siis ytlevad hiljem et sorry, juu sakk! a juu see paistab.

a juulius kinkis mulle

eelmisel kolmabal (sest siin lahvad lapsed kolmaba kooli) tagasi-kooli kingituseks pipi raamatu Oxford UP gift edition ja uus tolge ja mis koik. ja mina va tuhajuhan muidugi esimese hooga morisesin et miis, see ole ju yldse oige, mingid imelikud pildid ja... a jube faffad pildid on tegelt, a vladimir beekmani tolge on ikka parem. see on nigu suvaline inglise lasteraamat, piparkoogid on ginger snaps mida saab sainsburyst ka, ei miski imelikku kui keegi neid keset suve kypsetab. ainuke rootsi-moodi asi on "mamma" ja "pappa". a no nunnu ikka. vohh

enne ja parast

Bedgebury Pinetum pyhapaev 26 august

Herstmonceux castle: england's medieval festival (laup 25 aug)

Ja laupaeval kaisime siis kohalikel vanalinna paevadel, ainult selle vahega et need ei toimu kusagil vanalinnas vaid on ise moodustanud linna sinna herstmonteux lossi maadele, ja see oli ikka nagu Pompeij, andis yhest otsast teise jalutada. Ja koiksugu jaburust seal oli -- ehtne moogavoistlus ja ehtne vibulaskmine -- yks sai noole munade piirkonda, meedikud pidid koledasti kiirustama. Elavadki kogu festivali aja telkides, keedavad potis laatsesid ja seapead, ryypavad modu ja tunnevad elust roemu. pididki olema sellised keskaja klubid, kes talvel poleerivad moeka ja suvel siis kaivad vehklemas. Rahvast oli saksast ja belgiast ja hollandist tunud oma raudryysid tuulutama.

Panen moned pildid (ka internetist, kuigi meil oli seekord isegi fotokas kaasas) ja lingi ametlikule lehele, kus on miljoneid pilte, saab kaeda KUI jaburad need inglased ikka on.

Aa, ja erinevalt Tallinna vanalinna paevadest maksab sissepaas 16 naela. Vot nii.

The highest point in the south Leith Hill in Surrey: reede, 24 august

Reedel me kaisime mingis metsas mis yhtlasi ronis ka mae otsa ja kus oli ka 4-5 mannipuud. Ma ei tea, mis asi see on, et hirrrmus okaspuu igatsus on keres. ilmaselt selleparast, et siin neid suurt ei ole. Juulius ytles siis et ok ok, ma viin sind pinetumi pyhaba, mis on umbes nagu teaduslik mannik, noh et haruldased mannid reas noori taga.

Leath Hill oli selle koha nimi aga Dover tundus kyll korgem, a voib-olla selleparast, et seal oli meri otse all -- pahh!, aga seal mae otsas oli selline laugem see asi.

Albion

National Trusti lehekylg on ikka koige parem, kuigi need pildid ei anna yldse mingit ylevaadet selle kohta kui pagana korge ta ikkagi on ja kui sinka-vonka see asi laheb. motlesime, et votame mingi vaiksema raja ja ossa tont, vihma oli ju sadand nadal aega ja mud oli pehme ja juulius libises viuh! alla nigu allar levandi. Mina loll motlesin, et ok, muda on libe, lahen mooda muru! Nehh, sekund hiljem olingi jalad taeva poole, siiamaani pole pykse puhtaks saand! Oma fotoka unustasime loomulikult koju.

Mul ei ole enam vannitoas vaipa!!!!

Oeh, lopuks ometi! Votsin oma kopsud-maksad kokku ja krediitkaardi nappu ja laksin poodi vaiba-ja linoleumi hinda vaatama. Kuna oli allahindlus kahh, sai alla 100 naela hakkama, a siis teatati et kohaletoomine ja paigaldus on veel teine 100. Saigi siis nii, et vaene juulius pidi suure toa vaiba taga-aeda vedama ja siis uue selle jargi valja loikama ja siis endale "vaibapaigaldaja" plved saama, sest seda peab polvedega paika lykkama. Miks need inglased porandaid ei armasta, aru ma ei saa! Aga igatahes ei ole mul elutoas enam jubedust, mis oli kunagi ilus veinipunane aga nyydseks pigem beeziks pleekind ja vannitoas ei ole karvast roosat rovedust! Yay!

Nohh, Inglismaale saabumine hakkas yldse hasti pihta, pyhaba ohta ei lylitund mu laptop sisse. Tegi akutulega vilks vilks ja dvd-draiv tegi kossssssssssssh aga see oli ka koik. Paanika grandioosa, eriti kuna mul vaja doktorandi aruannet teha. Noh, viis julius teise siis esmaba oma itimeestest soprade katte, yks arvas et kovaketas, teine, et emaplaat. Mina arvasin endiselt, et paanika. Noh, teisiba sai siis laptopi-arsti juurde ta viidud ja lopuks isegi korda kahh. Et siis aruanne tehtud aj paneks Lake districti punuma nigu plaanitud. A vota napust! Tuleb Julius koju laptop kaenlas ja teatab et auto kasipidur puru. ja siin magede vahel ilma kasipidurita ei tee midagi. Noh teeks kah a see oleks jube kallis lobu kui koik allpoololevad autod sodiks libiseda.

Noh, neljaba hommikuks olid auto pidurid ka korras a reisiks korvalepandud raha koik laind ja rohkem ka. Kuramuse mehhaaniku tootund on 70 naela siin riigis! Ja siis nad veel teevad nii aeglaselt -- ei tea, miks!

Enivei, siis me lake districti minna ei saand, laksime oopis the white cliffs of dover vaatama. Noh neid, mida Julius caesar nagi kui inglismaa poole purjetas ja mille jargi ta inglismaa albioniks nimetas. Oli ysnagi faffa, peab ytlema. Igal pool kasvas sellist maitsetaime nagu pune, mina ei tea, kuidas see inglise keeles on. igatahes panin ma seda ohtal juuliusele hakklihakastme sisse ja soi kyll. Just vaatasin jargi, see on OREGANO! hehh, et vanasti ma join siis oregaanoteed kodus! ossu veel ytles alati -- palun tee une-teed!