teisipäev, veebruar 17, 2009

Kuramuse kultuuripoliitika

Kirjutan siin arvustust ühele tähtsale (?) kirjanduskriitikakogumikule ja kiristan hambaid, sest ma ei tohi öelda, et enamik artikleid, mis ei ole korralik-klassikalise euroopa (või ka aasia) haridusega inimeste poolt kirjutet, on õudselt logiseva struktuuriga, ajavad su oma teesiga rõemsalt kihelema ja siis lämisevad hoopis miskit muud jura ning lõpuks oma püstitatud küsimust ei lahendagi, või kui lahendavad, siis on see mulli sisse nii mattunud, et mitte ei leia. Rääkimata faktivigadest jmt. Kui kritiseerid, siis ei saa muidu ju tore ajakiri järgmisel aastal raha ja selleks oleks süüdi siinkirjutaja koos naha ja karvadega muidugi isiklikult. How lovely. Ise ma sinna galeerile ronisin, aga no mitte ei taha oma nime hambutule kiidulaulule (jälle) alla kirjutada. Palun mitte valesti mõista -- ajakirjas on toredaid tekste ka ja mõned on lausa lust lugeda ning teevad targemakski. Lihtsalt kahju, et toimetajatele tegelikult ei maksta ja seetõttu käib asi ülejala põhitöö kõrvalt ning pole aega autorile artiklit tagasi saata, et kurat, tee oma struktuur korda ja ütle selgelt, mis su point on.
Rant over, loeme edasi.

Kommentaare ei ole: